Meie elutuba!

Lõpuks saan näidata teile meie elutuba valmis kujul, kuigi pean tõdema, et mõni pisidetail on veel ehk paigast ära - no lillepotike siit ja ilupadjake sealt. Aga eks ruum muutubki koos meiega. Lausa nii kiiresti, et osadel piltidel on kuusk veel toas ja järgmistel jõudsin juba nö enda nurga ümber teha ühe varsti saabuva ilmakodaniku jaoks. Ja poole aasta pärast omakorda on kindlasti meie pere vajadused jälle mingil määral muutunud. Maja ei saa ju kunagi valmis :)

Meie suure elutoa saab jagada mõtteliselt neljaks osaks: sööginurk, diivaninurk, minu "töönurk" ja lastenurk. Köök on meil tikutops ja sinna söögilaud ei mahu, niiet see on meil alati elutoas olnud, no nüüd remondi käigus sai küll palju sülest söödud või kuskil põlve otsas, prrrrr.

Diivan ja telekas on klassika, lisaks on meil laes kinolina, mis on Raiko mõtteis olnud juba ammu. Raiko on suur filmisõber ja tihti rääkinud, kuidas ikka filmiõhtuid teha tahaks ja perega koos suurelt ekraanilt multikaid vaadata ja olgem ausad - sõpradega kaklusmänge suurel ekraanil mängida on ka äge. Nii jõudiski meieni läbi juhuse üks eriti hea pakkumine juba enne kui elutuba veel üldse ilmet võttis, aga olgem tänatud meie ühe remontimata majaosa üle, kuhu on hea kõiki asju ajutiselt paigutada (mõni ajutine on lihtsalt väga määratlemata pikkusega).

Diivan on ka uus järgmine. Päris algul oli meil Raiko õe käest saadud nurgadiivan, aga see oli nii sügav, et võttis lihtsalt ülemäära ruumi ära ja oli oma aja ka jõudnud ära elada. Kuna see oli nii madal, et sealt alt koristada ei saanud ilma, et diivan ära tõsta, siis oli seal alati terve armee sokkidest, mänguasjadest ja kõikvõimalikust purust. Nii leidsin natuke enne elutoa lammutamist meile tegelikult teise diivani - Ikea Ektorp diivani (kõrgete jalgadega ja pestavad katted, mida veel lastega vaja), paraku on see ikka 5-liikmelisele perele väike, mis väike. Raiko ütles küll, et võime ju ajutiselt selle ka elutuppa panna, aga ma tean küll neid ajutisi asju, mis muudkui püsivaks muutuvad. Diivaniga läks õnneks üsna lihtsalt, leidsime sobiva nurgadiivani Keila Sõbralt Sõbrale poest. On mugav nii istumiseks kui magamiseks ning mahume terve perega ilusti lebotama, ainuke miinus on, et katted käivad ära ainult seljatoe patjadel, niiet aeg-ajalt tuleb hakata pesurit rentima.

Suurema osa ajast veedame me ikkagi elutoas ning selle asemel, et mänguasjad vaikselt tuppa imbuks otsustasin kohe algul, et parem siis juba minu tingimustel lastenurk. Jätsin selle meelega üsna avara, et neil oleks ruumi joosta, lauamänge mängida, legodega ehitada või raudteed meisterdada - ühesõnaga palju vaba pinda ja tingimuseks on see, et mänguasjad peavad mahtuma kappi (v.a siis eraldi legokorv ja nukuvanker) ehk kui mõni puzzlekarp on liiga suur, siis see käib lastetoas mitte elutoas. Küll on minu silmis natuke liiga lage kapi kohal olev sein. Ma olen mõelnud nö majariiulite peale või võrgu peale, kuhu laste pilte riputada, aga pole veel päris kindel, niiet see teostus jääb veel natukeseks ootele.

Lastenurk läheb üle sujuvalt nö minu nurgaks. Kas mul oleks seda tingimata vaja? Ei. Aga ma lihtsalt tahan. Seda enam, et ma nüüd mõneks ajaks koduseks jään, siis tahan, et mul oleks nurk, kus blogida ja raamatut lugeda ehk natuke käsitööd nokitseda või ma ei teagi - lihtsalt enda ala, kus on hea vaba olla. Kõige keerulisem oli kirjutuslaua leidmisega. Uskumatu kui vähe ilusaid variante järelturul liigub. Tahtsin ideaalis, et see oleks peenikeste jalgadega ja kindlasti ilma sahtliboksita, puidust või valge, no mida avaram üldmulje seda kasutades jääb, seda parem. Lõpuks leidsin küll ühe ilusa laua okidokist, mis vastas kõigile kriteeriumitele välja arvatud hind. Mulle tundus absurdne maksta kirjutuslaua eest rohkem kui diivani eest. Lõpuks leidsin praeguse laua facebooki müügigrupist, hind oli 3x soodsam ja mahtus autosse ka (luuk läks kinni väga napilt ja kõik istmed olid nii ette tõmmatud kui vähegi andis, aga ära tõime).

Selline meie elutuba saigi. Kuigi sai palju parem kui varem, siis loodetavasti nüüd põhjust seda nii pea ümber teha pole.