Ma juba kevadel kirjutasin, kuidas panin see aasta rohkem kurke ja punast peeti maha, et neist hoidiseid teha, mida talvel hea võtta on (kas siis kui eelarve kitsam on või hoopis siis, kui ruttu vaja toit valmis saada, vahet pole). Nii ongi mul juba tehtud üle kahekümne purgi marineeritud kurke ja paras ports ämbrisalatit, natuke moosi ja kompotti, boršipõhjad ootavad veel sügist.
Lisaks olen ma see aasta varasemast palju rohkem saanud marju sügavkülma panna. Ähvardasin kevadel oma vaarikad välja kaevata ja aiandist uued asemele tuua, et saaks mu isehakanud (vist on kunagi seal vaarikad olnud või on naabri aiast meile levinud) taimede asemele korralikud saaki andvad isendid, aga võta näpust, ähvardusest oli kasu, sest nii suurt saaki pole ma ükski aasta neilt saanud :) Lisaks sai sügavkülma nii kirsse, maasikaid kui mustsõstraid ja üle mitme aasta käisin metsas mustikal ka. Viimaste asemel läksin tegelikult metsmaasikaid jahtima, aga neid ei olnud ja see-eest vaatasid metsast mustikad vastu. Täitsa aus diil mu jaoks.
Ämbrisalatit ma kusjuures üldse ei plaaninudki algselt teha, aga olin lastega pea nädal aega kodust ära ja tagasi tulles oli palju suuri kurke, mida purki väga panna ei tahtnud. Ära ju ka ei viska, niiet osad pistsingi ämbrisalatisse ja kuna kurke oli parasjagu palju, siis lisasin neid algsest retseptist (retsept SIIN) väheke rohkem (ma ise tegin see aasta kohe topeltkoguse algsest retseptist).
Marjad läksid sügavkülma, aga hoidised tuleb ju kuskile panna ka. Meil on õues suur maakivist kelder, mis päris talveks küll natuke liiga külmaks kipub minema, aga peamiselt seetõttu, et iga nö boks mitmeks ruumiks läheb ja ustest on olemas ainult välisuksed ja kuna needki pole täpselt ava järgi, siis vahelt tuleb liialt külma sisse. Niiet ehk annab neid natuke enne talve putitada ja siis annaks ühes osas hoidiseid talv läbi ka säilitada. Niiet kelder on, aga riiulit on ju ka vaja, et purgid ilusti sinna ritta seada. Nii meenus mulle keldrit koristades vana roostes riiul, mis on veel üks vähestest majaga kaasa tulnud asjadest. Ma ei lubanud Raikol seda toona ära visata, et äkki läheb kunagi vaja, sest nii äge teine ja no näed, 6 aastat hiljem läkski :) Riiul sai traatharjaga kergelt üle käidud ja metallivärviga värvitud, ainult rattad (mis korralikult küll ei veere) jätsin puutumata. Korraks oli isegi kahju seda riiulit keldri tagasi viia, oleks teine päris huvitav kööki näiteks panna või vannituppa, aga meile kuidagi ei mahu, niiet ikka jäi hoidiseid hoidma.
Kuhu te selle riiuli paneks? Äkki tuleb mul nii veel mõni hea mõte ja tarin ikka keldrist ära :)
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustuta