Proua on mulle pikka aega meelde tuletanud, et peaksin kirjutama meie imelise aia ehitamisest. Ainult paar aastat hiljem ja juba kirjutangi, seega polnud mõtet iga paari kuu tagant meelde tuletada. Vajadus aia järele oli tegelikult kohe alguses ja seda mitmel põhjusel, milleks põhilised oli koer ning suvalised inimesed, kes "ära eksisid" keldri juurde ja akendest sisse vaatama. Alustamine venis, sest kogemused olid null, kuid lõputult edasi lükata ei saanud, seega võtsin enda märkmiku välja, geoteet pani vajalikud märgid ja kõrgused maha ning plaan valmis saigi.
Meie krundi kõrguste vahe ühest äärest teiseni on natukene alla nelja meetri, mis on päris palju nii lühikese maa peale. Lisaks on iidse tamme poolses küljes maakelder, mis on üle nelja meetri kõrge. Pealegi ei ole meie krunt sugugi nelinurkne, vaid kokku on lausa kaheksa nurka (mõned neist siiski vaevu märgatavad ja ainult kerge jõnks tuleb sirgele küljele sisse). Motivatsioon oli suht maas, sest töökogus ei tundunud eriti reaalne (veidrad nurgad, kõrguste vahe, naabrite hekk, mis laialt meie poole vohanud), ainukene lihtne ja normaalne külg on ebaseaduslike aiamaade pool, kus kõrgus on stabiilne, pikkus kõige lühem, maa kõige pehmem ning kõik jookseb sirgelt ilma takistusteta.
Plaani järgi sai kokku 71 aiaposti kõrgusega 1,8 meetrit (immutatud). Otsustasin panna maapinna järgi, et jookseks sujuvalt, mitte astmetega nagu igal pool tehakse. Ei oska öelda praktilisi eelistusi, kuid nii sobib täiesti. Asukohad paigas, sai kaevatud augud (enamasti siiski jõuga sisse pekstud). Iga auk oli piisavalt suur, et post saaks täpselt pool meetrit maa sisse. Kinnitatud sai suurte kividega ning ühe koti seguga. Tookord oli kelder just värkselt mullaga kaetud (30 tonni), seega sinna pehme mulla sisse panemine oli viga (nagu selgus hiljem). Postide vahe on keskmiselt 2,5 meetrit, natukene muutus olenevalt kuidas iga külg ilusti jagus. Iga posti külge panin nelja kruviga naelutusplaadid, mille külge kinnitasin 2,5x10 (5m) lauad (immutatud). Jätkukohad panin üle ühe posti. Esimene mulje hakkas seeläbi tulema ning visuaalselt oli täiesti korralik, kuid osati tundus ikka väga nõrgukene see asi, seega kaevasin paar kohta lahti ja panin segu juurde. Parkla juurde jätsin suure värva jagu ruumi lisaks jalgvärv 1m lai, et saaks käruga läbi liikuda.
Järgmine etapp - aialipid. Arvutamise järgi tuli orienteeruvalt paigaldada 1620 aialippi, 1,5 pikad, 9cm laiad, lihvitud, kumerate servadega ja immutatud. Lisaks siis 6480 kruvi. Paigaldamiseks kasutasin ehitusnööri, kus kõrgusemuutused fikseerisin abilaudadega ning hakkasin vaikselt panema. Paigaldus võttis aega ikka omajagu, mitu kuud, kus vaikselt iga õhtu sai pandud siit ja sealt. Lippide vaheks panin loodi laiuse 2cm, ehk siis 11cm võttis üks aialipp koos vahega.
Probleeme jagu igal pool, eriti seal võsa sees, kus olid juured ja ruumi samapalju kui hommikuses bussis, kuid igal juhul valmis see sai. Nüüd jõuan tagasi selle keldripealsele osale, kus äärmiselt järsud tõusud, pehme muld ja vähene tugi ei olnud piisav, et pidada vastu esimest sügistormi, mis siis terve selle osa pikali lükkas. Aiapostid tulid maa seest koos kannudega välja. Teist korda paremini, seega siis sai pandud 2 kotti segu posti kohta, natukene sügavamale, suht maksimaalset ning selleks ajaks oli juba muld rohkem vajunud ja tugevam. Nüüd seisab.
Tänane seis - koer on ühe posti kõveraks lükkanud enda lemmikkohast, kust huviliste peale haukumas käib. Samuti on aiapostid ja lipid kaotanud roheka värvuse ja täiesti ära pleekinud. Näen suuremat värvimist tulevikus. Samuti on aialipid kõveraks kuivanud ja osaliselt kruvid katki tõmmanud, mida olen siin jooksvalt lappinud. Üldiselt siiski seisab ja täidab enda funktsiooni, kuigi kohati kõverad aialipid ei jäta enam seda poleeritud visuaalselt muljet.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar