Suuremat vastukaja kui küsimus, kuidas tõrjuda majavammi on tekitanud hoopis uue põranda ehitamine. Millist põrandat ehitada, kas on nö täiesti kindlat varianti või ei? Meie oleme otsustanud alt tuulutatava põranda kasuks ja panen siia postitusse selle otsuse tagamaad.
Esimese korruse põrandate ehitamiseks on kaks põrandatüüpi:
1) betoonpõrand, kus põrandaplaat toetatakse kogu pindalaga selle all olevale pinnale
2) alt tuulutatav põrand, kus maapinnast tõusev niiskus saab läbi vundamendi soklis olevate avade kaudu välja tuulduda
Põhjused, miks meie alt tuulutatava põranda kasuks otsustasime:
kui võimalik, siis eelistada altpoolt välisõhuga tuulduvat puitpõrandat, mis on niiskustehniliselt paremini toimiv ja seetõttu seentele ja putukatele vastupidavam (majavamm.ee). Lootust, et valatud põrandaga midagi ei juhtu eelnevalt töödeldud ruumis on vaid siis, kui saate olla kindel, et liivas ei leidu tselluloosi osakesi ning et pinna- ja sadeveed ei satu maja alla, kust neil on raske välja kuivada. Penoplast ise võtab seene selga ja kannab edasi, betoon on sobilik seenele hapete neutraliseerimiseks, ehk teisi sõnu need materjalid iseenesest ei ole majavammi kindlad (Marike Laht, Vabaõhumuuseumi konserveerimisosakonna juhataja). Lisaks ütleb minu loogika, et kui midagi peaks valesti minema (ptüi-ptüi-ptüi), siis on betoonpõranda lõhkumine palju aeganõudvam, keerulisem ja kulukam kui alt tuulutatava põranda puhul.
Meie ehitame oma põrandad järgmise plaani alusel:
1) vastavalt vajadusele eemaldada vana pinnas
2) vundamenti puurida õhutusaugud
3) Fibo blokkidest tugipostid, millele isolatsiooniks tõrvapapp ja sellele põrandatalad ning postide vahele liivakiht umbes 30cm. Õhuvahe liiva ja talade vahel võiks olla vähemalt 20cm.
4) talade vahele tuuletõke (talade allserva lisame väikesed liistud, millele tuuletõke toetuma panna ja tuuletõkke jätkukohad silikoonime üle).
5) tuuletõkkele 15cm villa
6) peale soonega 18mm OSB plaat
Esialgu plaanime põranda ehitada kinni ajutiselt, sest praegusel ajal on kogu saadav liiv üsna märg ja pealegi tahame suve algul veenduda, et tõesti meile ühtegi vammi viljakeha vastu ei vaata, niiet jätame hetkel vahele liiva osa ja taladele paneme kaks kihti OSB-d, mille vahele tuuletõke, et natukenegi soojem oleks ja siis suve poole teeme juba ülalnimetatud plaani alusel põranda lõplikult valmis. Et me aga talvele ei peaks vastu minema ilma põrandata, siis K-rauta tuli meile appi ja andis meile kogu elutoa põranda jaoks vajaminevad OSB- (4faas 18x1250x2500) ja tuuletõkke (VKL-13 1200x2700mm) plaadid.
 |
| Kunagi varem ei ole vannitoa ust blokeerinud ehitusmaterjalid mind nii rõõmsaks teinud :) |
*Postitus on valminud koostöös K-rautaga!
kergkruusa pannakse vanadel majadel põranda alla soojustuseks. neid saab 1000 liitriste kottidega koju tellida. Peaks parem ja soojem olema, vähemalt oma majas teeme nii et vana liiv välja, laagid kergkruusa peale ja sisse, siis must põrand ja siis laudpõrand. Vundamendi soojustame ära ja auke ei tee, rotid hiired tulevad külmaga sisse. Aga jah, ma loodan et meil vammi ei ole ja ei tule. Vannitoa põranda valasime liivale, sinna sai ka põrandaküte sisse plaatide alla. Vannitoas on meil kinnine suure vanniga dushikabiin, nii et vett üldse maha ei tohiks sattuda ja kütame tuulutame seda sageli. maja on ehitatud ka kallaku peale , vesi peaks põhimõtteliselt äravoolama, aga maja on 85 aastat vana ja ma ei tea, mis seisus see tegelikult on, kogu aeg on sees elatud, arvatavasti järgmisel suvel võtame põrandad üles ja vaatame järgi, sest ühes toas põrand juba kiigub.
VastaKustutaMis mõõtudega põrandatalasid kasutasite? :)
VastaKustuta50x150mm
KustutaAplaus K-Rautale! ^_^ ja loomulikult Agnese ja Raiko töökusele. Jõudu! :)
VastaKustuta