Headest ja ilusatest asjadest

Hoolimata sellest, et majavamm on suur probleem, mis hetkel pea kõiki meie elutahke mõjutab, siis proovime me selle ootamatu komistuskivi varjus ka häid aju näha.

Näiteks käisid nädal tagasi meil minu vanemad külas. Esialgne plaan oli meil minu sünnipäeva tähistada, aga selle asemel hakkasimegi hoopis põrandat üles võtma ja leidsime kuhjaga majavammi. Mida sa sellises meeleolus siis ikka tähistada, terve nädalavahetuse peale jaguski pisaraid rõõmust kõvasti rohkem. Õhtul istusime kõik laua taga, sõime torti ja lõime pokaale kokku toosti "Surm majavammile" saatel. Noh ja vähem rõõmsaks ei teinud mind ka pere poolt tehtud kingitus - elektriahjuga gaasipliit.

Pilt pole suurem asi, aga kuna meie imetillukeses köögis paikneb ta nii, et kaameraga hästi ligi ei pääse, siis üks kehva kvaliteediga hilisõhtune pilt pliidi lahti pakkimisest.

Ma viimati küpsetasin normaalselt rohkem kui 5 aastat tagasi kui elasime veel üürikorteris. Majas oli meil kasutada nõukaaegne gaasipliit, mis kõik koogid põhjast ära kõrvetas ja liha üksjagu kuiv jäi. Nüüd ma siis vaikselt katsetan ja üritan endale mingit oma retseptivaramut tekitada. Ja kui kellelgi peaks olema mingeid häid retsepte absoluutselt kõige jaoks mida ahjus vaaritada ning mis ei hõlma väga suurt mässamist, siis võib kommentaaridesse jagada, oleksin tänulik (suur mässamine algab minu jaoks sellest kui munakollaseid ja -valgeid peab eraldi vahustama hakkama).

No ja kui sünnipäeva lainel jätkata, siis meie sõber Priit, kes vähe sellest, et meil alatihti abiks käib, meisterdas mulle sünnipäevaks I-ME-LI-SE talusildi. Kui me seda maja alles vaatamas käisime ja inimesed kuulsid, et talu minuga sama nime kannab, siis kõik ütlesid, et see peab olema märk. Ma ise tunnen ka, et me teineteisega päris hästi sobime. Meie ametlik aadress on nüüdseks küll muutunud ehk pakid-kirjad tulevad meile teisele aadressile, aga talu nimena on Agnese täitsa alles. Ja mis oleks veel parem koht ilusale sildile kui vana sildi "3" kõrval ehk mälestus kunagisest Raudtee maja 3 ajast.

Lisaks sellele, et vanemad mulle sünnipäevaks pliidi tõid, siis palusin ma ka enda kunagist narivoodit. Oleme seal õe ja vennaga kõik seal erinevates etappides maganud ja voodi on papa enda meisterdatud ajal, kui peamiseks tööriistaks oli käsisaag ja kruvikeeraja. Pesin selle Vivacleaniga hoolega puhtaks ja läks päris heledaks teine võrreldes algsega, aga et sellele natuke rõõmsat ilmet anda, sest puit on ajaga ikkagi tumedaks tõmmanud, siis värvisin ruttu roosa ja sinisega esimesed lauad üle. Lastele endale meeldib väga ja mulle meeldib, et toas palju rohkem ruumi on. Ainult õigeid madratseid meil veel pole, sest varasemad voodid olid väiksemad ja esialgu on meil lihtsalt need vanad madratsid kasutuses.