Kiviktaimla aasta hiljem

Meie kiviktaimla projekt sai alguse sellest, et maakivist keldri üks külg on üsna järsk ja selle hooldamine oli probleem - trimmeriga järsul kallakul seismine on pehmelt öeldes ebamugav ja muruniitjaga niitmine võimatu. Nii hakkas peas idanema mõte kiviktaimlast, mis kaotaks ära niitmise probleemi ja ühtlasi oleks silmale ilus vaadata. Tahaks öelda, et mõeldud-tehtud, aga tegelikult asjad nii kiiresti ei käinud.

Kiviktaimla 2016 suve alguses

Kiviktaimla september 2016, kus peenratekstiil on maas, osa müüri valmis ja esimesed kivid paigas.

Kiviktaimla ideest teostuseni läks paar aastat. Peamine mure oli umbrohu eemaldamine. Kuna tegemist on keldriga, siis mullakiht on õhuke, kuid taimejuured lähevad sügavale kivide vahele. Ma kaks aastat proovisin seda labidaga kaevata, kuid lõpuks läksime siiski mürgitamise teed. Ma ei ole mürkide pooldaja ja proovin muidu leida looduslikke alternatiive, kuid see kord ei leidnud paremat lahendust. 

Meil oli hoovi jäänud vanadest lauda varemetest hunnik kive (peamiselt pudiks muutunud paekive), mida oli hea kiviktaimlasse ära sokutada. Suuremad kivid jaotasin kiviktaimla peale ära, taimede istutamiseks lõikasin kattessse augu ja kiviklibu läks pinnakatteks vaheldumisi puukoorega. Sel suvel sai valmis ka teine osa müüri, pea kogu taimede vaheline ala on kaetud ja üldmulje üsna valmis. Nüüd jääb ainult oodata mätaste ja muude lillede kosumist. Enamiku taimedest moodustavad mu ema lillepeenra "jäägid", mõned on kingitusena tee meieni jõudnud ja kui aus olla, siis mõni taim vist päris lille alla ei lähegi, aga kuna mulle on nad meeldinud, siis olen nad tee äärest üles korjanud. Kuna suur osa lilli on alles see suvi istutatud, siis on üldmulje minu maitse jaoks veel veidi liiga tühi ja natuke üksluine, aga mättad on üsna hoogsa kasvuga ja järgmine aasta peaks üldpilt veel uhkem olema.

Ühtlasi saab kiviktaimla olema ka ainuke lillepeenar meie kodus. See on lihtsalt piisavalt suur ja võimas pilgupüüdja ning hoolimata kangast nõuab ikkagi omajagu hooldamist, seega ei ole teisele lillepeenrale ei vajadust ega ka tegelikult aega. Parem olgu üks korras kui mitu ja korralikult hooldamata.