Kuidas elu kaikaid kodarasse loobib, aga õnneks lahendusi pakub!

Mulle tundub, et see kevad-suvi on täiesti meie! Asjad on kuidagi mõnusasti paigas ja laias laastus väga toimivad, seda enam vist halvad asjad seda roosamannat mulli lõhuvad. Noh, et kui kõik on kogu aeg natuke halvasti, siis oskad halbu asju oodata. Me oleme see hooaeg (sest suvi meil ju alles ametlikult algas) saanud elada väga idüllilist maaelu, kus mõni hommik saab ärgata selle peale, et lapsed õues akna taga jutustavad. Nende hästi soojade ilmadega meil just nii oligi, et lapsed vaikselt end õue ilma kontrollima sättisid ja alles siis tulid tuppa piiluma, kas me oleme juba üleval. Ja nii kolisimegi vabadel päevadel sujuvalt õue ka kõik söögikorrad. Mu enda lemmikud on hommikusöögid, kus ma ehk veel pidžaamas olen ja siis värskes õhus pannkooke söön ja kõrvale oma aiast korjatud piparmüntidest tehtud teed joon ja varsti loodetavasti oma peenra maasikaid ka nosin. Täielik idüll!

Meie söögi- ja grillinurgaks on vana lauda varemetest järgi jäänud nurgake, kus on alles veel veidike kivimüüri ja betoonpõrandat. Kui me maja ostsime, siis oli see nurgake poole õueni täis vana lauda jäänuseid - katki kukkunud eterniit, vanad pehkinud palgid ja lauad ja kõik see risti rästi laguneva paekiviga. Kogu kompotti lisada veel igasugu metalliollust ja üks rästik. See viimane kolis (loodetavasti ikka kolis) pärast selle sasipuntra lõpplikku korrastamist sügisel ära, aga naabripere ütleb meile tihti, et näevad enda hoovis rästikuid. Ma ei tea, kas meie pere koer on see madude hirm, aga kui nüüd üks, keda Raiko eelmine nädal nägi ja kellele kahjuks koer juba säru tegi, välja arvata, siis on meil selles küsimuses väga rahulik olnud. 

Hästi tublid oleme olnud muru niitmisega, õigemini Raiko, sest mina olen see aasta selle tööga küll väga tagasihoidlik olnud. Eelmine aasta meil muruniitja vahepeal jukerdas (aga see aasta selle parandamiseks ise leiutatud lahendus vist töötab) ja nii kippus masina pideva tõrkumise tõttu muru alati pigem natuke liiga pikk olema, mis omakorda tagas selle, et niitmine suuremat sorti ettevõtmine oli ja palju aega võttis, sest kui muru väga pikk oli, siis eelistasin ma niidetud osa kokku koguda ja teinekord tuli mõningaid kohti üle niita. Aga palju kergem on hooldada muru, mis ei ole õigupoolest väga pikaks veel kasvanudki. 

Aiamaal on täiesti 50-50 seis. Herned ja kartul on väga ilusad, see-eest ei tõusnud mul avamaal mitte ainsamatki kurgitaime ja porgandit ainult kümmekond taimekest. Ma ei tea, kas asi võis olla eelmise aasta seemnes, sest vähemalt kurk sai küll eelmise aasta seemnest, aga porgand minu meelest oli mul uus seeme ostetud. Olgu kuidas on, nüüdseks olen ma porgandit ja ka punast peeti juurde külvanud, sest ka viimast ei olnud ülemäära tihedalt ja kurgitaimedega aitasid vanemad hädast välja, kes mulle 12 taimekest hankisid ja tundub, et ümberistutamist täitsa hästi talusid. Kuna kelder meil talviseks hoidmiseks liiga külm on, siis proovin see aasta olla tubli ja rohkelt hoidistele panustada. Ma tahaks ise boršipõhju teha, ämbrisalatit ja marineeritud kurgid loomulikult ka.

Jõuame nüüd mitte nii meeldivate asjadeni, siis meie pesumasin andis otsad. Või no elu oli lahke ja masin peseb edasi, aga mitte toas. Nimelt panin esmaspäeva õhtul pesu pesema ja öösel kell 1 olin juba kaks korda põrandat kuivatamas käinud. Ma läksin nii tigedaks, et kui ma oleks jaksanud, siis oleksin selle masina kohe uksest õue visanud (ehk aitas siin kaasa ka see, et ma selle saaga tõttu alla 6 tunni magada sain). Järgmine päev töölt tulles hakkasin seda pesu käsitsi loputama ja väänama. Ära oli masin selle lõpuks suure hädaga pesnud.

Lasin Raikol masina koos sõbraga õue tassida, sest nüüd on hea võimalus WC põrand ära plaatida. Aga kuna kahe väikese lapsega pere võib ilma pesumasinata kergesti s*taste riiete kuhja alla ära uppuda (nii otseses kui kaudses mõttes), siis natukese halaga minu poolt (sest mul oli reaalselt see break down hommik, kus auto on katki, majas on majavamm ja see kuramuse pesumasin ei tööta) sai Raiko meile suvemasina ehk masin seisab meil õues räästa all on ühendatud õuekraaniga ja must vesi jookseb beebivanni. Ja see toimib! Kujutage ette kui õnnelik ma olen! Kusjuures loputab ka, ma ei tea, kas viimane kord jäi loputus seetõttu pooleli, et tal vee välja laskmisega mingi probleem oli ja osa sellest kuskilt filtriluugist põrandale lekkis, aga praegu õues tegi kogu pesutsükli ära. Lastel on jälle mida selga panna. 

Ilmselgelt ei ole selline vahva pesupesemine püsiv lahendus ja vot siin tuli meile appi elu. Nimelt osalesin ma Nutika Eestlase kampaanias, kuhu sai lisada foto või video enda nutikast lahendusest kodus. Fotosi oli nii isetehtud grillidest, lasteköökidest, kiikedest, toredatest toalahendustest jne. Mina osalesin ka, enda vanniprojektiga ja kui ma teisipäeval sain kõne Bigbankast, siis mu esimene mõte oli, et mult küsitakse, kus mu pensionisammas on, aga ei, hoopis juttu tuli, et ma nende Nutika Eestlase kampaanias osalesin. Mu esimene välkmõte oli, et öeldakse aitäh osalemise eest, aga ei, teatati hoopis, et olen žürii poolt valitud võitja, kellele on auhinnaks 1000€ K-rauta kinkekaart. Ma olin nii rõõmus, et hetk pärast kõne lõppu tööl nutma hakkasin. Ma ei suuda kirjeldada kui palju meil on selle auhinna eest oma kodus võimalik ära teha. Töid, mida me praegu kohe kindlasti oma finantseeringuga ei suudaks enne talve teha ja see tähendab ka seda, et meil on võimalik saada uus pesumasin ilma, et me peaks selleks raha laenama.