Kiviktaimla

Meil on õues suur kelder, mille niitmisega alati üks jama oli. Nimelt on ta ühest küljest üsna järsk, niiet muruniitjaga seda niita üldse ei saa, seda enam, et seal on mõned vanad puukännud. Kuidas seal kunagi puud kasvasid on üsna müstika, sest mullakiht on keldrikivide peal küllaltki õhuke. Igatahes sai seda siiani häda pärast trimmerdatud, aga vaatepilt oli ikka üsna niru.

Mõte oli sellest kiviktaimla teha. Veeretasin ideed peas ühte ja teist pidi mitu aastat, nüüd sellel suvel sai asi tõsisemalt käsile võetud. Tõuke sain osalt seetõttu, et vana lauda varemetest oli meil hoovis alles hunnik kive ja kiviklibu, mida sai kiviktaimla jaoks ära kasutada. Mürgitasime keldripealse umbrohust ära, panime katte peale ja sinna peale kivid ja kiviklibu. Lillede jaoks lõikasin kääridega kattesse augu ja sinna sisse istutasin taime. Praegu on lilled natuke ehku peale istutatud, sest enamiku taimedest sain ma oma emalt ja ma ei ole kõikide taimede õitevärvides ja õitsemisaegades sugugi kindel. Eks vajadusel saab mingi hetk hakata ümber kujundama, ainuke reegel on praegu, et kõik kõrgemad ja rohkem mulda vajavad taimed lähevad aia äärde, sest sealt oleme ise täitnud ja seal on sügavam mullakiht, keldri pealsesse ossa lähevad peamiselt mättalised. Praegu on taimed veel väikesed ja palju kangast paistab.

Ideaalis tahaks ma vist kõik kiviklibuga katta, aga suurema tõenäosusega läheb käiku kooremultš. Igatahes ma juba tahaks sinna hulga taimi juurde istutada ja näha, kuidas asi suvel välja paistma hakkab.