Lõkkeplats - valmis!

Raiko ütleb ikka, et mulle hirmsasti meeldib kõiki asju alustada, lõpetada mitte nii väga. Mis tegelikult on tõsi. Alustamine on põnev, aga pikalt sama asja tegemine mind ei paelu - mulle meeldivad asjad, mille puhul on kohe suuri muutusi näha. Ja tühja koha peale millegi kaevamine/ehitamine/millegi lammutamine/millegi kiirelt ära värvimine seda kiiret tulemust kahtlemata annab.

Praegu olen püüdnud end kokku võtta ja kõikvõimalikke poolikuid asju ära lõpetada. Eriti õues, sest veel kuu aega tagasi tähendasid poolikud ettevõtmised ka mullahunnikut siin ja kivihunnikut seal. Mis kahtlemata ei ole kuigi ilus vaadata ja muru niitmisele ka kuidagi kaasa ei aita.

Eilsega sai valmis lõkkeplats, mille alustamisest ma aasta tagasi ka siin kirjutasin. Tegelikult alustasin ma sellega isegi enne teise lapse sündi, niiet lõpuks kujunes lõkkeplatsi tegemisest sujuvalt pooleteistaastane projekt.

Meenutus eelmisest aastast

Materjalina on mul kasutatud vana korstna lammutamisest üle jäänud telliseid. Loodiga ma eriline sõber pole, niiet selle jätsin mängust välja ja ring ei ole ka tegelikult päris ümmargune. Aga minu meelest see üldpilti ei riku. Kui Raiko oleks sama asja ehitanud, siis ehk rikuks, aga praegu kehtib küll - ise tehtud, hästi tehtud.

Jaanipäeval

Alustuseks joonistasin nööri abil maha nii suure ringi, kui suurt tuleaset tahtsin ning kaevasin telliskivi laiuse renni umbes labida sügavuselt välja. Põhja panin killustiku ja sellele segukihi ning siis kordamööda tellised ja segu. Ei midagi keerulist. Algne idee oli tulease kõrgem teha (praegune kõrgus on 5 tellist, aga nähtav osa on väiksem), kuid esiteks sai mul hetkel müürisegu otsa ja teiseks, ma tahtsin seda lihtsalt vahepeal valmis saada. Alati saab tulevikus kõrgemaks laduda.  

Ja valmis!