Magamistuba: värvimine versus tapeetimine

Enne kui saan magamistoa valmis siseviimistlust näidata, sest nipet-näpet nagu laeliistud on veel puudu ja aknalaud ning -küljed tegemata, näitan hoopis kuidas kõik see eeltöö käis. Nagu piltidelt näha võib, siis pooltel kordadel olid lapsed ka abiks. Lihvida tolmu tõttu lastega ei saa, aga pahteldada küll, ühel pildil küll Mariette proovib lihvida, aga seda kannatust oli tal ka kaheks minutiks. Sellest õudsast pahteldamisest veel nii palju, et kuna ma olin varem ainult väga vähe pahteldanud, siis tulemus ei saanud just nii hea kui võiks. Teada on tõsiasi, et hea tulemuse saamiseks on korralikud eeltööd palju olulisemad kui viimistlus ise, nii ma siis pahteldasingi kipsplaatide liitekohti natuke liiga vähe ja nurgad ei ole ka sugugi vinklis. Aga ise teen ja endale, niiet mis ma ikka nurisen ja kuna Raiko grammigi ei pahteldanud, siis minu loogika järgi tal ei ole õigust kobiseda. Aga pahteldamisest on küll praegu üleküllus, ma ei suutnud ära oodata, et ükskord otsa saaks see töö, kuna ma seda laste kõrvalt jupi kaupa tegin (teinekord sai pahtlilabidas kätte võetud ainult pooleks tunniks), siis venis see töö kangesti pikale. Lastetoa jaoks ma juba nuputan nippe, et vähem pahteldama peaks.

Magamistoas sai pooltele seintele värv - pooltele tapeet. Täna tahtsingi kirjutada mõlema eelistest ja plussidest. Tapeetinud ma ennem natuke olin, värvinud mitte, aga mõlemas töös (ja kogu ehitamises üldse) olen ma algaja, niiet võrdlus saabki kirja pandud minusuguse amatööri vaatenurgast. 

Tapeet:

+ Peidab ära pisivead ja kriipsud-kraapsud seintel. Kui näiteks pahteldamine ei ole nii hästi tehtud, siis paksem tapeet ei lase igal lohul/konarusel välja joonistuda.

+ Valik on tohutu ja mustrilise seina saab ilma vaevata. Enamik meist kunstnikud ei ole, niiet sama tulemust ise maalida on võimatu.

- Tapeetida on üksi veidi raske, eriti kui tegemist on kõrgete tubadega. Lisaks võtab töö üksinda tapeeti lõigates, liimi määrides, paani seina pannes ja kortse välja siludes üsna palju aega.

- Ja nüüd nende kortsude juurde, eelkõige nurkades. Kui seinad ei ole loodis ja/või nurgad vinklis, siis tapeet kipub kortsu jääma ning lõpuks ei saa seda kurdu mitte üheski suunas välja siluda. Kui valituks on osutunud (mida ma kõverate seinte puhul ei soovita) tapeet, mida peab mustrisse lõikama, siis vinklist väljas nurgad teevad selle omakorda üsna võimatuks missiooniks.

Värv:

+ Seinte värvimine on kiire ja lihtne. Enamus seinu vajavad 2-3 kihti värvi, kuid teise kihi saab peale kanda juba paari tunni pärast. Lisaks saab töö väga edukalt üksinda tehtud.

+ Olgu nurgad kõverad või loodist väljas, värv saab igale poole! Värvimise seisukohalt ei ole mingit vahet, kas nurk on vinklis või ei, ikka saab kiht värvi peale.

+ Korralik seinavärv on odavam kui korralik tapeet. Vahemärkusena olgu öeldud, et tapeedil ja tapeedil on vahe - meie elutoa seinas olevad tapeedid on mõlemad hinnaga ~6€/rull, magamistoa seinas on tapeet hinnaga 15€/rull ja klassikalises mõttes vist on mõlemad odavad tapeedid. Elutoa natuke reljeefselt tapeedilt hakkas pealmine kiht kergelt lahti tulema kui seda tapeedilabidaga silusime, lisaks kippusid sinna alla pärast kusagilt müstilisest kohast õhumullid alla tulema, magamistoa tapeedile ei jäänud alla mitte ainsamatki õhumulli ega kortsu!

+ Seinavärv on kergemini puhastatav. Oleneb värvist, aga vähemalt enamus on mingil määral pestavad.

- Kõik eeltööde vead on pärast kohe eriti märgatavad. Kui kerge kraaps värvimata kipsplaadil on vaevu nähtav, siis pärast värvimist tuleb see eriti esile.

- Kui tuba ainult värvida, siis tulemus võib mõne jaoks veidi igav jääda, sest isegi mustrirulli kasutades ei suuda vähemalt algajad tapeedil olevate mustritega võistelda.

Igatahes lastetoas ma olen otsustanud vähem pahteldada ja rohkem värvida - kuidas antud tulemuseni jõuda ma veel ei tea! Armsad lugejad, kumba teie eelistate - värvida või tapeetida? Miks just nii?