Puitpõranda ehitamine - lastetoad

*Me nimetame küll ehitatavaid tubasid lastetubadeks, aga ajutiselt saab ühest toast meie magamistuba ja paariks aastaks jäävad lapsed tuba jagama.

Ruumi suurus on 25 ruutmeetrit (5,65x4,65), meie ehitame sellest ruumist kaks tuba, sest juba oma lapsepõlvest teame, et parem pisike, aga enda tuba kui jagatud tuba.

Otsustasime kohe alguses, et betoonpõrandat ei ole meie jaoks valik ning ehitama hakkame puitpõrandat. Proovisime ehitada põrandat võimalikult õigesti ehk jälgida, et niiskus pääseks välja, õhk põranda all liiguks, soojustus saaks korralik ning samas see kõik ei läheks üle mõistuse kalliks. Konsulteerisime vähemal või rohkemal määral spetsialistidega, kes soovitasid kasutada penoplasti asemel villa ja kollast tuuletõket.

Lammutamine

Esimene asi vanade asjade renoveerimisel ja uuendamisel, on olemasoleva ehituse eemaldamine.

Ruumi suurus on 25 ruutmeetrit (5,65x4,65). Põrand oli kaetud kitsaste, ca 7-11cm laiade laudadega, kus IGA laud oli kinni ca 12-20 naelaga. Lammutamise protsessi kiirendamiseks lõikasin saega lauad keset tuba läbi. Kuna juba oli teada, et nende laudade all on peidus paksud 44mm lauad, siis olin ettevaatlik, et paksusega läbi ei läheks. Paar pikemat õhtut ja suuremat lõket, sai pealmine kiht laudu eemaldatud, mis olid paigaldatud ca 1970-1980 vahemikus.

Koheselt peale esimese kihi eemaldamist sai selgeks, et alumised suured lauad olid suures osas läbi mädanenud ning põrandal liikudes vajusin läbi põranda, kus all oli ca 70cm sügavune auk - keegi oli kunagi seal juba midagi kaevanud. Samuti oli vana põrand mitu korda lapitud. Tõeline lammutus protsess alles algas nende paksude põrandalaudade eemaldamisega. Iga vana laud oli üle viie meetri pikk ning isegi pool mädana neid sealt kätte saada oli omajagu toorest jõudu. Lõpuks siiski 2/3 laudades jätsime alles ja panime pööningule oma aega ootama.

Lõpuks oli näha ka palgid, mille peal see põrand oli üle saja aasta seisnud. Meie lootus, et need on piisavalt heas seisus, ei läinud täide. Otsad ja palkide alumised pooled oli kõik läbi mädanenud ning ei olnud mõistlik säilitada, kuigi kolm keskmist palki jätsime esialgu alles.

Nagu vanal hea aja oli kombeks, siis põrand oli mullast. Iga palgi vahel olid liistud, kus oli alumine põrand, jällegi vanad 44mm lauad. Seal peal oli ca 40cm mulda, iga palgi vahel ning nagu esimesed mõõtmised näitasid, pidi eemaldama mulda ka palkide alt ca 60cm. Kokku sai sealt toast labida ja ämbriga välja tassitud ca 25-30t mulda.

Uue põranda alustamine ja vundamendi augud

Meie majal on päris korralik maakivist vundament, mis ei lase põranda alla õhku. Selle jaoks, et uus põrand oleks korralikult õhutatud, lasime vundamendi sisse augud puurida, 9cm läbimõõduga. Toa otsaseina vundamenti kaks auku ning pikema külje peale kolm auku.

 

Uute põrandatalade aluste valamise asemel läksime kergema vastupanu teed - Fibo kiviblokid. Lõikasime ühe kivibloki pooleks ja sättisime üksteise peale, ca 40cm kõrgust, mis sai korralikult segu abil fikseeritud. Selliselt tegime 4 blokki ühe rea kohta, kokku 9 rida.

Uus põrand hakkas asetsema ca 2-3 sentimeetrit kõrgemal kui vana ning planeeritud oli 20cm õhuruumi põranda alla. Uus põrand pidi olema kõrgem, sest muidu ei oleks saanud vundamendi auke liivakihi ja alumise põranda vahele.

Liiva vedu ja vajalikkus

Peale plokkide paika loodimist, keskmine eksimus ca 1-2mm, algas kõige lõbusam töö. Kuna meil on vana talumaja ning põrand siiski seisab otse mulla peal, sai välja uuritud, et meie jaoks parim variant on korralik ehitusliiv, mis hoiaks niiskust põrandast eemal. Algselt pidi olema ka liiva ja mulla vahel kile, kuid lõpuks leidsime rohkem selle kahjuks kui kasuks rääkivat infot. Näiteks Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist kirjutab:" Praktika näitab, et seeneniidistik levib kõige intensiivsemalt kile aluspinda pidi. Kile asemel soovitan kasutada liivakihti paksusega ca 300 mm, mis takistab kappillaarvee tõusu pealispinnani (ja sealt aurustumist) ning survelise pinnavee puhul laseb liigveel imbuda pinnasesse.

Liivakogus sai arvutatud selliselt, et natukene üle alumise fibokivi, ehk siis 22cm, nii jäi õhuvaheks põranda alla 20cm. Selle jaoks ostsime 24t liiva, mis siis ühe käru ja kondiauru abiga sai ka sisse tassitud. Plaan oli lihtne - aja tagant käruga akna alla, aknast viskasin sisse ja sees viskasin juba laiali. Ca ühe nädalaga õhtuti tehes sai vaikselt liiv loobitud ja korralikult laiali ajatud. Hakkas tekkima lõpuks mingisugune visuaalne pilt, et midagi ikka ka tuleb.

Põranda ehitus ja vundamendi parandus

LÕPUKS sai hakata midagi ka ehitama. Põranda alumised talad on klassikalised 50x150 immutatud prussid. Kasutasime prusse pikkusega 3 meetrit ja 1,5 meetrit, pannes need nö "telliskivi mustris", kus sidumisekohad on üle ühe.

Vundament oli päris räsitud, sest vanad palgid olid pandud otse vundamendi sisse, siis uue põranda tõstmine üle vundamendi ei olnud piisav. See väikene vahe vundamendi ja prusside vahel oli siiski suur niiskuse oht, seega sai terve vundament puhastatud, korralikult üle segutatud ja kõrgusesse sätitud, ning hiljem lateksist niiskutõkkega üle tehtud. Lisaks käsime üle välisseinas asendatud palkide vahed ja vanad palgid immutusega ja silikooniga.

Kui prusside võrgustik oli välja ehitatud, sai tõrvapapi abiga prussid paika looditud. Iga kivi ja prussi vahele sai tõrvapapp sätitud, et puit ei oleks otse Fibo peal. Seinad ja iga pruss sai liistud, nii öelda raamid, kuhu peale pidi minema alumine põrand.

Alumise põranda tegime tuuletõkke villast, mis on päris tugev. Vill sai lõigatud täpselt 60cm, mis oli prusside vahe ning liitekohad korralikult silikooniga kinni lastud. Vill omakorda veel kruvidega liistude külge, et oleks kindlalt fikseeritud.

Tuuletõkke plaadi peale panime 15cm villa, samuti 60cm lai, korralikult tihedalt. Selliselt terve põrand üle käidud. 

Enne mustapõranda paigaldamist, käisin kõik vahed veel silikooni ja vahuga üle, et ei oleks kusagil mittevajalikku õhuliikumist. 

Põrandaplaadid sai valitud 18mm OSB, 22mm oleks ehk veidi parem olnud, aga hinnavahe määras.

Voila, ja oligi lõpuks valmis!

Kokkuvõtvalt siis uue põranda ehitus nii:
Vundamenti õhutusaugud 9cm läbimõõduga

Fibo pooleks ja kaks poolikut ülestikku, 4 fibot rea peale

22cm liiva (ideaalis 30)

Põranda ja liiva vahele 20cm õhuvahe

Immutatud 50x150prussid 60cm vahedega

Prusside alaäärtesse immutatud liistud, millele toetub kollane tuuletõke, tuuletõkke jätkukohad silikooniga üle

Tuuletõkkele 15cm villa

Lõpuks 18 OSB (ideaalis 22ne).