Mulle meeldis enne poisi sündi, kui Mariette veel magas, vaikselt voodist välja hiilida ja tiir õues teha. Üldiselt kolib hommikuks Raian oma voodist mulle kaissu ja tema kõrvalt väga ära hiilida ei anna. Aga ideaalis meeldib mulle küll varahommikul aiamaalt paar maasikat suhu noppida ja hommikuse omleti jaoks tilli korjata ja kasvuhoonest tomateid kaasa haarata (kusjuures esimene tomat tundus valmis olevat - see pisike kollane kirsstomat, aga kuna see on ainult Mariette jaoks maha pandud, et tal oleks õues hea kohe suhu pista neid ilma suurema riiete sodimiseta, siis ootab homset).
Igatahes tahtsin selle sissejuhatava tekstiga jõuda selleni, et proovisin esimese pesa värsket kartulit neljapäeval (02.07) ära. Minu meelest täitsa asjaliku suurusega, meie saime Mariettega igatahes ühest pesast kõhu täis ja jäi veel pottigi. Kuigi mul on Saaremaalt isa käest saadud vanu kartuleid ka veel (nimelt suuremat talvevaru ma ei kasvata, vaid mul ongi selline pisike kohe-söömiseks-aiamaa), siis nüüd enam küll ei kutsu, aga ehk veel kasutan kähku praekartuliteks ära.
Ja enne kui oma aiamaa kartulit maitstud sai, sai preili maasikaid ka. Pildil on kõige esimene punane maasikas (26.06). Nüüd meil väike traditsioon iga hommik mammusid korjata ja siis neid õues varikatuse all süüa (õigemini neid, mis kannatavad need paar meetrit aiamaalt varikatuseni välja).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar