Näitan teile täna ühte oma eelmise aasta projekti. Totaalset muutust vanale malmvannile.
Alustuseks aga lugu sellest, kuidas see vann meieni jõudis. Raiko ema on tuttav meie naabrinaisega, kes algul (kui me veel majas sees ei elanud, vaid käisime seal koristamas ja muidu tegutsemas), uuris talt, et kas ta teab kumb meil plaanis on - dušš või vann. Olgu siin kohal ära märgitud, et ma lihtsalt armastan vanniskäike ja minu jaoks polnud kahtlustki, et tulema peab vann. Toona ei osanud Raiko ema naabrimemmele midagi vastata, aga hiljem tuli see uuesti jutuks ja naabrinaine mainis siis, et tal on üks vann, mis lihtsalt seisab, et kui me tahaks, ta annaks selle meile. Loomulikult me tahtsime ja nagu naabritele omane, siis raha nad ei võtnud, küll aga sai neile tänukink viidud. Vann oli neil küll aastaid õues seisnud, aga ilusti tagurpidi, niiet midagi hullu sellel viga polnudki, ainult väljast nägi pisut nukker välja.
Mõte oli vann keraamiliste plaatide tükkidega katta või siis teha natuke kallim variant ja osta need mosaiigiplaadid ja nendega katta, mingi hetk tuli aga parem mõte - katta hoopis looduslike kividega.
Protsess, mida ma kasutasin ja mida teeks teisiti:
Kivide liimimiseks kasutasin Würthi toodet "liim+tihendusmass". Ma ei mäleta palju mul seda kokku kulus. Algul proovisin seda määrida vannile ja siis kivid sinna sisse vajutada - ei toimi kuigi hästi. Parem/kergem/kulub vähem seda liimi kui panna väike kogus kivile ja siis kivi vannile vajutada.
Kui kivid vannile liimitud sai (ja eks see ikka natuke võttis aega ka), siis sai vanni põhi ja tagumine külg valgeks värvitud (nimelt on kividega kaetud ainult nähtav osa). Värvida tuleb kindlasti mitu kihti, sest muidu kipuvad osad roosteplekid välja ilmuma värvi alt. Tegelikult oleks hea olnud värvida enne kivide liimimist.
Vuukimine! Oi, ma algul proovisin ise ja natukese aja pärast helistasin nutuga Raikole, et nüüd rikkusin küll vanni ära. Tegelt polnud hullu midagi, aga ma lihtsalt ei teadnud, et vuukida võib nii, et vuuk kividele läheb ja see sedasi ära pestakse pärast. Aga igatahes on kergem, kui keegi vuukimisel abiks on. Kuna vuuk jääb üsna paks, siis kindlasti peab vanni pesema (ehk ühtlasi vuuki niisutama, et see pragunema ei hakkaks) mitu korda kuivamise jooksul.
Eelmise punktiga seoses - mida õhemad kivid, seda kergem on kogu protsess. Mul olid küllaltki paksud kivid, sest ei osanud toona sellele mõelda. Vanni oleme kasutanud alates augustist ja siiani pole ükski kivi ära kukkunud ega vuuk mõranenud, niiet tegelikult pole ka paksude kividega hullu midagi, lihtsalt vuuki kulub kõvasti rohkem ja sellega seoses see ka kuivab kauem ja vajab niisutamist kauem.
Mis puudutab vannijalgu, siis tegelt saime me need ka kaasa, aga kui üritasime vanni nendele püsti panna, siis üks murdus ära ja nii tulid need minu tehtud palgist jalad ja ausalt öeldes - meeldib mulle nii isegi rohkem.
Minu meelest sai igatahes lõpptulemus väga kena ja siiani olen ainult komplimente kuulnud, mul on hea meel, et meil ei ole sellist tüüpilist plastikvanni, vaid midagi omapärast ja meie majja sobivat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar