Kui me elasime üürikorteris oli mul kombeks õhtuti lapata erinevaid kinnisvara kuulutusi ja unistada oma majast. See oli pigem ajaviide ja unistus, ei mingit konkreetset ostusoovi. kuni ühel hetkel sai selgeks, et polegi väga suurt vahet, kas maksta iga kuu üüri või siis pangalaenu.
Majade müügikuulutusi lapates läksin ma selle maja kuulutusest iga kord üle, Raiko oli see, kes ütles, et talle see maja isegi täitsa meeldib. Tol hetkel krimpsutasin mina veel nina :) Kui ma esimest korda meie maja seest nägin, siis minu esmane reaktsioon oli, et siia ma küll kunagi elama ei tule! Maja tundus veel hullem kui piltidel. Pärast korteris hakkasin ma aga vaikselt kujutama, milline see maja suure töö tulemusena võiks ükskord olla ja nii ma mainisin, et läheks vaataks veel korra. Maja käisime me kokku vaatamas 3 korda: korra ise väljast, siis koos maakleriga ja siis veel meie vanematega ka. Seejärel sai võetud väike mõtlemisaeg ning nii me varsti jõudsimegi panka laenu taotlema. Alates 6.märtsist 2012 on meil oma kodu!
Maja üldpind on 129,8 ruutmeetrit, mille sisse pole arvestatud maja keskel asuvat koridori. Lisaruumi on võimalik saada teise korruse välja ehitamisega. Tuba sinna ei mahu, kuid kauges tulevikus on plaan sinna teha magala - selline, kuhu rohkemate külaliste korral saab madratsid maha visata. Krundi pind on 1676 ruutmeetrit. Maja juurde on kuulunud veel maakivist kelder, saun, laut ja väli WC. Neist praegu on alles WC ja kelder, millest esimesest saab pisike tööriistakuur minu labidatele, rehadele jms. Saunast ei ole alles mitte midagi ja laudast ainult varemed. Krundil asuvad veel mõned viljapuud ja -põõsad. Ühe õunapuu võtsime suvel maha, et ma oma pooleldi alustatud aiamaa tarbeks valgust juurde saaks, alles jäi ainult tüvi pesunöörile, teine õunapuu on minu jaoks tundmatu sort - üsna hilise valmimisega ja pigem hapud õunad, aga säilivus peaks hea olema. See puu vajab väga tõsist noorenduslõikust, sest kui välja arvata eelmine kevad meie poolt tehtud lõikamine, siis on see oma kümme aastat omasoodu kasvanud. Ploomipuid on kaks: mõlemad kõrgusesse kasvavad vibalikud, mille otsast vist ühtegi ploomi ei tulnud, üks nooremapoolne kirsipuu, mille juurte ümber ma olen rõõmsalt lupja seganud ning tikri- ja mustasõstrapõõsas. Tikker isegi natuke kandis, hea vanem sort, suurte punakate marjadega (mäletan sellist põõsast oma vanaisa juurest). Ma väga kärmelt ei ole vanu puid-põõsaid ära likvideerinud - maha võtta jõuab ju alati ja uued puud-põõsad veel mõnda aega ei kanna.
Kõik pildid on täitsa algusest ehk nii nagu me selle talu ostsime.
Pööning |
Maakivist kelder |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar